neljapäev, 25. veebruar 2010

Päris päris

Irrrmus asi juhtus. Unustasin tähtsad asjad hoopis kirjutamata. Täna hakkas kevad. Lumi sulab ja päike paistab ja käisin ilma mütsita õues ja korra ilma kinnasteta ka. Ja kevade lõhn on ka. Lõhn on see, mis minu jaoks ütleb, mis aastaaeg on. Ja nüüd on päris kevade lõhn.

Ja Kalle arvas, et kinno võiks minna. Ja siis me vaatasime mingit filmi, mida just parasjagu näidati, mis oli päris naljakas ja kus oli päris palju päris toredaid näitlejaid. "Valentine's Day" oli selle filmi nimi. Siuke tavaline tore film tegelt.

Osalinõ kuu puulvar'otus

Vabariigi aastapäeval mina lugesin võru keelt (sain uusi sõnu teada, näiteks põrõhõllaki, parhilla, kotsilõ, savitsäpendäjä, praavusk), siis tegin väikese jalutuskäigu õues ja siis kuulasin, kuidas Elo televiisorikastis kannelt mängis. Muud nagu ei jõudnudki.

Praegu on jube uni. Ei tea, kas peaks magama ära keerama või kes.

teisipäev, 23. veebruar 2010

Ilmateade

Lumi sajab alt üles?? Ja temperatuur on -2?? Kuulge, jätke naljad, ma pean varsti õue minema.

esmaspäev, 22. veebruar 2010

Jätkub tase lasteaed

Suures linnas oli lumi. Siin on ka. Vahet nagu polegi. Aga pühapäeval käisin vanaisa juures. Sain asju teada ja osasid ei saanud ka.

Mis täna siis. Eesti foneetika ja fonoloogia praktikum. Õppisime silbitamist. Kulutasime sellele üle tunni. Lõpuks räägiti natuke transkriptsioonist ka. Täiesti vale ajajaotus. Minu arvates.

Ladina keel. Jubbe.

Ma sööks jäätist veel ja veel. Ja veel. Ja veel.

Ilm.ee ütleb, et õues on -8. Päeval oli -6. Nagu polekski eriti palju. Minu arvates oli täitsa külm. Nagu tavaliselt. Kui tavaliselt hakkavad ainult käed külmetama ja ninal on natuke krõbe, siis täna hakkas jope alt ka veidi jahe.

Homme on jälle tore. Eriti õhtupoole. Ja sealt edasi.

reede, 19. veebruar 2010

Kultuur on... põmm

Hommikul ärkasin 9.35, aga jõudsin ideaalselt loengusse. Lossi mäest üles ronides hakkas küll seletamatult palav ja tempo oli üsna aeglane, aga muidu olin eeskujulikult varem kohal. Õppejõud sai vähemalt kolm korda hilinejatele rääkida, kuidas ta ikka tahaks, et kõik õigel ajal tuleksid. Muud huvitavat juttu rääkis ka. Näiteks nagu "Kultuursuse piir läheb läbi nööpaugu". Tänase päeva olulisem avastus oli see, kui ma sain teada, millest on tulnud samojeedide nimi. Kuigi ma võiksin seda nende aastate juures juba ise välja mõelnud olla. Ja viimase slaidi peal oli üks lause. Seda võite näha ka postituse pealkirjas. Kultuur on... põmm. Kui õppejõud oli käinud Siberis hante uurimas, siis pidi ta kohalikule vene miilitsale selgitama, kes ta on. Et ta ei ole ei ameerika spioon ega jaapani salakaubavedaja. Ja miilits oli öelnud "Kultuur on..." ja rusikaga lauale löönud. Rohkem õppejõud midagi ei öelnud.

Keeleteaduse loeng oli üllatavalt huvitav hoolimata sellest, et slaidide mahakirjutamiseks tuli arendada müstilist tempot ja käelist osavust (ja siis ka jõudis ainult hädavaevu), ja sellest, et grafoprojektoriga näidatud piltidelt midagi näha polnud, ja sellest, et õppejõu jutt oli kohati arusaamatu. Aga muideks eestlased pole originaalis enda kohta öelnud maarahvas ja oma keele kohta maakeel. Need on hilised saksa tõlkelaenud. Vot.

Keegi oli minu nagis rippuvat jopet miskipärast sikutanud, nii et riputamise naksu lähedalt oli voodri õmblus katki läinud. Miks ta nii tegi?

Lumeuputus on meil siin ka. Kui õue lähed, siis arvesta põlvini lumes sumpamisega. Mul on aga sellised imetabased papud, mis pole tegelikult üldse vist talvel käimiseks mõeldud, aga sooja hoiavad sees ja lume väljas.

Aga nüüd ma lähen kohevarsti suurde linna.

Today's thing to ponder: Milleks pagana pärast nad trükivad vetsupaberile mustreid??

EDIT: Kultuurilugude korduseksami sain õnnelikult C. Selle korduseksamiga on üks teine jutt. Aga  praegu tuju muudkui tõuseb! Vähemalt on sellega lõplikult ühel pool. Lähen nüüd koorin endale porgandeid sel pidulikul puhul.

neljapäev, 18. veebruar 2010

Tipptoppsport

Otsereportaaž sugupuurindelt. Esivanemate skoor on kõvasti tõusnud ja püsib hetkel üsna stabiilselt 141 juures. Käib tihe rebimine, kasutatakse kõiki lubatud ja lubamatuid võtteid, dopingut ja kõrvalist abi. Vorm on veel üsna hea, kuid juba on märgata väikeseid tagasilööke ja vigastusi, kukkumisi ja käegalöömisi, mis on tingitud probleemidest treeneriga (või õigemini selle puudumisest) ja ebapiisavast ettevalmistusest mäestikulaagrites. Siiski ei kavatseta veel lõplikult ketse nurka visata ning tipptaseme spordist loobuda. Koormused ilmselt mõnevõrra vähenevad, kuid kindlasti tegutsetakse uue taktika ja treeningustrateegia väljatöötamise suunas. Jälgime huviga, mida toob algav hooaeg.

teisipäev, 16. veebruar 2010

Sa oled arenema hakanud!

Geni ja Saaga on praegu vaieldamatult minu kõige paremad sõbrad. Pean siin ka uhkustama, et praeguseks hetkeks on mul teada 108 otsest esivanemat. Vägev värk. Leidsin ühe naljaka nime ka oma esivanematel - Rebbowoitra. Elasivad nemad Rebbo talus Rahiste külas Väimela mõisas Põlva kihelkonnas. Tänapäevastatud kujul peaks ta vist olema Räbovõitra vms.

Kui hea rrrraamat!

Üldiselt on masendus.

Ja kes veel ei ole aru saanud, siis sellel keeleuurimuse lehel on juba tükk aega midagi uut kirjas.

pühapäev, 14. veebruar 2010

Päikese väsinud pihud

Igatahes. Kolmapäeval sain ma teada, kui "geniaalse" tunniplaani ma olen endale teinud. Lisaks sellele, et kuskil semestri keskel neli nädalat kahe aine loengud kattuvad (millega ma arvestasin ja arvasin, et elan üle), ja sellele, et seoses Sotto laagri ja muude võimalike toredate ja mittetoredate üritustega jääb mitu loengut külastamata, avastasin ma, et Eesti murded ja Eesti kirjakeele ajalugu ja korraldus (mis on üle nädala samal kellaajal) kestavad ühe loengu asemel kahe loengu pikkuselt. Aga kuna ma seda ei osanud vaadata, on teise loengu ajal mul kavas Maailmakirjandus II. Ideaalne, proportsionaalne, geniaalne, pole midagi muud öelda. See nädal jäi Maailmakirjandus õnneks ära. Aga nagu kiuste, pidas onu Karl Pajusalu meile seekord kahe loengu asemel ainult ühe. Kasu ei miskit.

Kolmapäeva õhtul oli veel Eesti foneetika ja fonoloogia. Üsna õõvastav tõotab tulla, kuna foneetika mulle apsaluutselt ei imponeeri.

Neljapäev oli vaba, sest Maailmakirjandust ei olnud. Õhtul läksin Maritile külla. Marit tegi kooki, mina rohkem segasin, kui aitasin. Ja siis vaatasime seepi ka.

Reedel oli kaks loengut: Etnoloogia ja kultuurantropoloogia alused (oli lahe) ja Keeleteaduse aluste teine osa (mitte üldse nii lahe).

Ja siis suund Räpina poole. Enne käisin Kaubamajast läbi ja ostsin kaks spinatistruudlit. Naljakas nimi ja veel naljakam asi ise. Sai nagu sai ikka, aga sees oli mingi roheline plöga. Spinat nimelt. Päris hea plöga oli. Buss oli nii täis, kui täis olla saab. Õhtul käisime Värskas ujumas. Õigemini ligunemas. Või noh, mina vähemalt muud peale ligunemise ei teinud. Laupäeval külastasime Laulukarusselli kohalikku vooru, Oliveri pärast sai vist mindud, aga üldse oli ka hariv. Väiksed kenad tüdrukud tegid kräu-häält. Osad laulsid normaalselt ka. Kaarel Juurmaa - siuke nimi jätke meelde, see poiss oskab laulda, ma ise nägin. Ma läheks homme plaadipoodi ja ostaks ta plaadi, aga tal vist ei ole plaati. Kui keegi teab, et on, siis karjuge.

Ja täna on pühapäev. Kalender olevat öelnud, et sõbrapäev. Aga sõbrapäev on ju iga päev. Ja seda kalendrit ei tasu ka alati uskuda.

Lõhkusin kõrvaklapid ära :(.

teisipäev, 9. veebruar 2010

Jooksvad märkmed (kes juhib?)

Inglise keel oli täna. Huumor jätkub uue hooga. Vahetult enne seda aga sain raamatukogus üsna pahaseks. Detailidesse ei lasku. 

Vikisse registreerisin ennast kasutajaks täpselt kaks aastat tagasi. Jei jällegi. Mingit statistikat tegema seekord ei hakka. Ei viitsi.

Mis siis veel. On kogunenud päris mitu e-maili (üks tigupostiga saabunud kiri kah), millele peaks vastama. Ja päris mitu e-maili, mida peaks ise saatma. Nad on mul kõik meeles, ärge muretsege. Ma lihtsalt kogun hoogu. Hoog ei tule eriti kiirel sammul just.

Küsiti, kuidas on suupill inglise keeles. "Jewish harp" pakkusin lootusrikkalt ja siis tuli meelde, et see on parmupill. Aga suupill tuli ka kohe meelde. "Harmonica" on see.

esmaspäev, 8. veebruar 2010

Juurutame eesti keelde nunnutava kõneviisi

Kevadsemestri esimene päev möödus üsnagi edukalt. Viibisin kõigis kahes loengus. Tegin endale ülesandeks tähelepanelikult kuulata ja võimalikult palju üles kirjutada, sest kogemused on näidanud, et kui ainult mingeid märksõnu viitsin kribada, siis ei saa pärast ise ka aru, mida nende all parasjagu mõelnud olen. Ülesande täitsin suhteliselt hästi isegi. Esimene loeng oli teatriteadus. Olin tubli ja kuulasin hoolega iga sõna, mis õppejõud ütles, kuni viimase slaidini, kui oma ülla ülesande unustasin ja hakkasin kogemata mõtlema, kas minna ladina keelde mööda aeglast surma või mööda Lossi mäge. Sellega läks terve minut tähtsat juttu kõrvust mööda. Aga keegi pole täiuslik. 

Ladina keeles oli rahvarohke. Teine õppejõud oli kui eelmisel semestril. Noorem, ilusam ja blondim. Leebem ka. Algajam ka. Keris slaide edasi meeletu kiirusega, ei jõudnudki kõike maha kirjutada. Aga mis on tõeliselt tore, on see, et sel semestril pean ma seda pagana ladina keelt üle nädala taluma. Õppejõud lihtsalt käib Tallinnast ja talle on nii mugavam. Einoh, mulle sobib ka väga hästi. Muudlis peame mingeid teste tegema selle asemel.

Autojuhid on enda meelest kavalad. Nad ju ei jää peaaegu seismagi ja tuhisevad mu selja tagant mõne sentimeetri kauguselt mööda, kui üle tee lähen. Hea küll, üldjuhul ma ju jõuan enne üle tee, kui nad tuhisevad. Aga äkki ma libisen ja kukun tee peale maha, mis siis? Sõidab üle must lihtsalt või?

Ma lähen teen nüüd midagi süüa endale.

neljapäev, 4. veebruar 2010

Võin anda hingelist nõu

Blogi saab täna kolmeaastaseks. Jei.

Tuju on null ja sõrmed on natuke tuimad (mis ei ole omavahel kuidagi seotud).

Aa, üks hingeline nõu teile siis ka.

kolmapäev, 3. veebruar 2010

Mida sa siit otsid?

Järgnevaid fraase on inimesed viimase kuu jooksul otsinud ja omadega minu blogisse jõudnud. Huvitav, kas mõne kohta siit infot ka sai või?

homse varna tänased tööd, intelligentne mees, koerapolka noodid, meeldejäävad sõnad lasteaia lõpetamisel, milleks meile kasvatusteadus, neegripolk mitte nigeeria parlament, saad aru et telefon ei ole kasutusel, siin topikus me seentest ei räägi, torujuhe vedelkütuse transpordiks, vangla.songg, vasakukäeliste asjad, virko hambaarst, what means parempoolne, õppisin öö otsa eksamiks, õunad valmivad meil siin sajab

Ahjaa, peaaegu oleks unustanud

esmaspäev, 1. veebruar 2010

Te sõidate lubatust kiiremini

Veebru-ar (hääldada a la Pantalone)

Eile käisime natuke mõttetul lõunaosariikide ekskursioonil. Mina magasin suure osa teest. Meie neljas reisija Gps rääkis ilmselt rohkem kui ülejäänud kolm kokku.

ÕIS kapriisitseb minuga juba tükk aega ja ei lase õppematerjale vaadata/abilehekülge vaadata/õppetoetust taotleda. Urr.

Raha hakkab mul otsa saama. See, mis ma eelmise aasta jooksul teenisin. Aeglaselt, aga kindlalt (nii teenisin, kui kulutasin). Varsti olen pankrotis. Siis ei teagi, mis saab. Enam ei joo ilmselt. Mitte, et ma seda siiamaani oleksin eriti suurejooneliselt teinud.

Lund sajab. Tegin suppi täna. Enne seda magasin üsna pikalt. Enne seda vaatasin filmi. Enne seda vaatasin teist filmi. Enne seda ei mäletagi, mis tegin.

See nädal tõotab tulla väga sündmustevaene. Nagu pensionär olen. Istun kodus ja teen mingeid imelikke asju. Vahepeal käin turul ja surnuaias. Poes tegelikult. Kui viitsin. Reedel lähen teiste pensionäridega padjaklubisse sotsialiseeruma. Tegelikult lähen Star Warsi vaatama. Ja ühtlasi ilmselt ka Mari-Anni sünnipäeva tähistama.