Õrn, õrn, õrn

Reede hommikul tegin arvuti lahti ja esimene asi, mida ma nägin, Sandri meil, muutis kõik ära. Diana. Eksamil käisin. Ja tõin Maritile Medicumist saatekirja ära. Ja lugesin raamatut. Ja käisin raamatukogus. Aga mõelda sai ainult Dianast. See hirm, mis mul niikuinii koguaeg on, sai ainult hoogu juurde. Õhtul sõitsime Räpinasse. Taevas oli selge ja järsku ma vaatasin, et ma ei ole veel kunagi tähti nii selgelt näinud. Kalle jättis auto tee ääre seisma ja siis me vaatasime tähti. Kui mul oleks paremad prillid, ma oleks veel paremini näinud. Aga see oli siiski kõige selgem ja õudsem tähistaevas, mida ma näinud olen. Ja need pagana tähed värelesid. See oli veel kõige hirmsam. Mingi planeet oli ka. Ja tee oli lund täis. Ja pime oli. Jube oli. Ja Diana. Räpinas oli üks hull(u moodi rõõmus) koer. Laupäeval oli tee veel jubedam. Siis oli ka pime. Ja tuiskas. Täna hommikul sõitsime Jaanuse, Petsi ja Maaliga Viljandisse. Laulupeo lugude proov oli. Raadiost ütles, et kuskil Harjumaal vist on avatud tasuta libedarada, intruktoriga. Meil oli täiesti oma tasuta libedarada marsruudiga Tartu-Viljandi ja ei mingit instruktorit. Proovis selgus, et mängida tuleb täpselt ja ainult seda, mis on noodis. Aga tegelikult pole vahet, mida, kuidas või kas üldse mängida, sest keegi ei märka ega kuule nagunii. Tagasi tulles ei olnud mingit teed, ainult lumi. Kaks autot olid väikest põksu teinud ja seisid tee ääres koos politseiautoga. Ja praegu kuulan kõige paremat muusikat. Mingi maailmaparandamisetahtmine on. Tule tagasi, helmemänd.

Ärr, ärr

Ee... Käisin paari eksamit tegemas. Ja siis käisin Tallinnas. Ja siis olin natuke haige.

Mingid mõtted on, aga tühja nendega.

37 sissetulnud e-maili päevas. Pluss need, mis ma ära kustutasin. Intensiivne, ma ütleks.

Utoopia

Ma ikka tihti mõtlen, kui lihtne oleks kõik, kui ma suudaks kinni pidada päevaplaanist. Näiteks nii:

7.00 tere hommikust, põllumehed
7.05 Leopold-võimlemine-algab-nüüd-ja-kohe
7.20 protseduurid, garderoob
7.30 hommikusöök, päikesetõus ja uudised
7.50 jalutuskäik värskes õhus
8.15 auditoorne õppetöö (viimase puudumisel ühiskondlik-kasulik ja vabatahtlik töö või vabahariduslik lugemine)
11.45 värske õhk ja lõunasöök
12.15 auditoorne õppetöö jätkub (viimase puudumisel institutsioonide külastamine või individuaalne õppetöö)
15.45 jalutuskäik värskes õhus, vajadusel ostlemine, suupiste
16.30 pilliharjutamine
17.00 tegelemine majavalitsusega
18.00 õhtusöök
18.30 individuaalne õppetöö
20.00 meelelahutus (viimase puudumisel ühiskondlik-kasulik ja vabatahtlik töö)
21.00 uudised ja diskussioon
21.30 vabahariduslik lugemine
22.15 protseduurid
22.20 suurte mõtete mõtlemine
22.30 tudu

Aga ei! Pole lootustki.

Asünkroonmootori rootori staator

Täna pidin linna minema. Kalle hoiatas, et libe on. No mis siis ikka. Aga vot oligi libe. Linnajõudmiseks kulus poole rohkem aega ja närve kui tavaliselt. VEEL ei kukkunud. Sain raamatukogu juures Agolt avalduse kätte, viisin raamatu ära ja hakkasin Kaubamaja poole kaaberdama. Ja siis korraga - põntsti! Ja olingi maas. Ajasin ennast püsti ja kaaberdasin edasi. Üks mammi veel poetas paar kaastundlikku märkust. Väga kaua ei pidanudki valu taluma. Siis istusin Kaubamajas ja lugesin "Edukaks juhiks". Siis läksin ja ostsin Terranovast kaks pluusi ja ühe huppari, mida ma olin terve elu otsinud. Siis kooberdasin veel Taskusse, aga seal polnud midagi huvitavat. Ja siis sai mul kõrini. Ootasin veerand tundi bussi ja loksusin koju. Sest jala ma keeldusin minemast. Viiulitundi saabusin tund aega varem, sest noh, Kalle läks autoga proovi sel ajal ja mina muidugi keeldusin jala minemast. Siis istusin koridoris ja lugesin "Edukaks juhiks". Viiulitunnis õpetati mulle jälle asju, mida ma iialgi ära ei õpi. Siis ootasin kakskümmend minutit bussi. Sest jala ma muidugi keeldusin käimast. Bussijuht oli mingi ralliäss. Tõmbas siukseid kurve ja sirgeid, et mul oli raskusi enda ja viiuli kinnihoidmisega.

Kümme korda kuulsam!

Aga vot, täna on Vikipeedia kümnes sünnipäev. Eile saatsin pressiteate igale poole. Kellegi kontakti pidi ka alla panema, kellelt teoorias lisainformatsiooni peaks saama. Kuna kedagi teist polnud panna, siis pidin iseenda telefoninumbri sinna panema. Saatsin ära ja hakkasin hirmuga kõnesid ootama. Ja kõned tulid. Esiteks Äripäevast. Seda artiklit julgen linkida ka. Muidu on hea, ainult pealkiri on kahtlane. Ja siis õhtul Räpinas helistas mulle onu Eesti Raadiost ja küsis, kas ta võib mult mõned küsimused küsida. Ma ütlesin, et noh, olgu. Ja tema ütles selle peale umbes, et :"Väga hea, ma siis kohe helistan stuudiost uuesti." Eh? Õnneks otse-eetris ei pidanud mök-mök tegema, aga hull oli ikka. Tema tulistas mulle küsimusi ja mina siis pidin vastama, kõik võeti linti. Kokutasin ja ajasin totaalset tühijuttu. Täna uudistest sai kuulda. Seda ma ei lingi, sest parem on, kui keegi ei kuule seda. Issver-sussver, kuidas mulle ei meeldi sellised asjad.

Lugupeetud Inna-Katrin Hein

Toimetamine tähendab vigade parandamist. Sinu toimetatud tekstist "Brisbane`i tulvavesi tõusis üle nelja meetri" leidsin esmasel vaatlusel kuus elementaarset hooletusviga. Toimetamisest pole siin juttugi, Sa pole isegi seda teksti läbi lugenud.

"Nüüdne veetõus jäi väiksemaks kui Austraalia eelmises sama mastaabiga üleujutuse ajal 1974. aastal."

"Mitmel pool on linn oli inimtühi, kuna inimesed on tulvavee eest põgenenud."

"Brisbane´i on rajatud kaks katastroofikeksust, kuhu oodatakse vee tõttu kannatanuid abi saama."

"Politsei ja linnavõimud soovitasid kõigil, kel võimalik linnast lahkuda."

"Rahuvsvaheliste allikate andmetel on hukkunuid 22, kohalike sõnul aga 13."

"Ohvrite arva arvatakse kasvavat, kuna kadunud on üle 70 inimese."

Elokäügi ümbrepandmisõq

Maq kirodi no kats joro juttu võro keelen, saa kaiaq miä noist saa. Hummogu vii Sullõvile nätäq. Inne vast lasõ Kallel kaq tunnistaq. Jooniklinõ oll' külq.

Ildampa: Kirotuisi saa nätäq siin ja siin.

Ma lähen vaatan, äkki unustasin külmkapi ukse lahti

Ee... Ma pole mitte midagi teinud. Vabandust, täna tegin jube häid pannkooke.

Üldiselt olen õppinud ja mitte õppinud ja mõelnud ja vikiasju teinud. Mingi päev käisime Kallega uisutamas natuke. Eile käisime Ristiisas. Sõin Siberi pirukat. Kõht sai umbes poole portsu peal täis, aga lõpuks mahtus ikka kõik sisse. Ilm on nagu kevad. Täna käisin poes ilma mütsi ja kinnasteta. Väga mõnus tuul oli. Aga jube märg on igalpool.

Järgmine nädal on ullumaja.

Kristallaura

Et siis uus aasta tuli.

Neljapäeval käisime raamatupoes. Mul oli kaks kinkekaarti 2. jaanuari kuupäevaga. Pidi ära kasutama. Ostsin kaks ingliskeelset Oxfordi sarja raamatut: Jane Eyre ja Wuthering Heights. Ja teedeatlase Kallele. Ja siis sõitsime Räpinasse. Reedel tegime pitsat ja õhtul tulid inimesed. Ja siis läksime The Platzi peale. Ilutulestik oli tõeliselt lahe. Palju vägevam kui eelmisel aastal. Eile oli uimane olemine ja suus oli mingi kahtlane maitse. Ja täna sai selgeks, et ninas on tatt, kurgus on röga, silmas on rähm ja nii edasi. Kõrvad sügelevad seestpoolt ja pidevalt peab neelama, sest muidu hakkab kurgus kratsima. Nõme.

Uue aasta lubadusi mina ei anna. Ja eurot pole veel näinud. Sünnipäevaks sain 1400 krooni sularaha. Naljatilgad.